OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL 

Tekstiilkäsitöö 5. tase 

Rahvarõivaste valmistaja

 

OTEPÄÄ NAISE 19. SAJANDI KESKPAIGA RAHVARÕIVAKOMPLEKTI VALMISTAMINE

MINUST

Õppimine Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis kangakudumis erialal sütitas minus huvi rahvarõivaste ja kultuuripärandi vastu. Soov valmistada endale rahvarõivad innustas jätkama õpinguid rahvarõivaste valmistaja erialal.

Kuigi minu juured ema poolt on Ingeri-Soomes ja isa poolt Setomaal sai minu valikuks valmistada Otepää kihelkonna rahvarõivad, kuna elan Otepää vallas juba 30 aastat ja olen loonud siia oma kodu.

Koolis olen omandanud hulganisti töövõtteid ja tehnikaid, mis aitavad edaspidi jätkata valitud erialal. Olen see õnnelik inimene, kelle hobi on saanud tööks.

_E1A3977
_E1A3939
_E1A3948
_E1A3969

SÄRK

Valge linane särk oli naise peamine kehakate, eriti soojal suveajal. Veel 19. sajandi keskpaiku peeti täiesti kombekohaseks kanda särki, millele oli peale seotud vöö. Nii tehti tööd, käidi mõisas või koguni kirikus. Tütarlapsed käisid särgiväel kuni neiuikka jõudmiseni.

Otepää naise särk on valmistatud museaali ERM 6644 eeskujul. Särgi oletatav valmistamisaeg on 1833. Muuseumisse antud 1913. aastal Pühajärve vallas, Härma talus. Valminud särgi kangas on telgedel kootud, pleegitatud ja käsitsi õmmeldud. Särgi pihaosa on kootud peenemast linasest niidist, alaosa jämedamast takusest niidist. Õlalapi tikandid on õmmeldud punase puuvillase niidiga.

Juhendajad: Eva-Liisa Kriis, Gitta Truus
Foto: Paul Poderat

SEELIK

Tihti kanti mitut seelikud üksteise peal, et naine näitaks oma elujõudu. Tüdrukule pandi selga triibuseelik kui ta oli jõudnud täiskasvanuikka. Seeliku triipu käidi üksteiselt otsimas, nähes meeldivat triibustikku keriti sobivad lõngad ümber pulga, et triibustik meelest ei läheks. Vanarahvas on öelnud: „üts and niidikese, tõne and niidikese, üle hulga saa ütele hame.”

Otepää naise seelik on valmistatud museaali ERM 13849 eeskujul. Seelikust on säilinud katke, mis on muuseumisse kogutud 1913. aastal Vana-Otepäält, Soldati külast. Valminud seelikukangas on kootud telgedel. Seeliku sissekude on ühekordne villane lõng, lõimeks puuvillane niit. Seelikulõnga värvid on valitud originaalilähedased.

Juhendajad: Eva-Liisa Kriis, Gitta Truus
Foto: Paul Poderat

KAMPSUN

Otepää naised kandsid telgedel kootud ja tugevalt vanutatud kangast kampsunit, pihtsärki. Enamasti olid kampsunid tumedamad või heledamad potisinist värvi. Kampsunite allääres oli volditud riideriba, sees.

Otepää naise kampsun on valmistatud museaali ERM 12394 eeskujul. Kampsun on valmistatud 1827. aastal ja muuseumikogusse üle antud 1912. aastal Päidla vallas, Silla talus. Valminud kampsuni kangas on kootud telgedel ja vanutatud. Kampsuni kanga materjaliks on ühekordne villane lõng. Kampsun on pidevseesiline, pihaosa voodriks on linane kangas, esihõlma kinnituseks on õmmeldud kolm metallhaaki. Voodri alla jäävad õmblused on õmmeldud masinaga, tepingud on õmmeldud käsitsi jämeda sinise linase niidiga.

Juhendajad: Eva-Liis Kriis , Gitta Truus
Foto: Paul Poderat

PÕLL

Põll on abielunaise kohustuslik rõivaese ja peale pulmi ta enam ilma põlleta olla ei tohtinud. Vanarahvas on põlle kandmise kohta öelnud: „ära mine põlleta põllule ja tanuta küla tänavale.”

Otepää põll on valmistatud museaali ERM 6643 eeskujul. Põll on valmistatud 1822. aastal ja muuseumisse üle antud 1912. aastal Pühajärve vallas, Härma talus. Valge-siniste pikitriipudega põllekangas on kootud telgedel, materjaliks peenike linane niit. Põll on õmmeldud käsitsi.

Juhendajad: Gitta Truus
Foto: Paul Poderat

VÖÖ

Vööd kanti 18. ja 19. sajandil, kui praktilist riideeset, mis oli rõivastuse kindel osa. Sellega toodi välja kandja ilu ja usuti vöö maagilisse kaitsesse. Vööd kingiti lugupidamise, kokkulepete ja tänu märgiks. Vööd kasutati ohvriannina, et luua jõukust, õnne ja edu. Noorele tüdrukule olevat varakult vöö peale köidetud, sest vanarahvas ütles: „et ei kasvaks poisi moodi, vaid keskelt peenem.“

Otepää kirivöö on kootud museaali ERM 13799 eeskujul. Vöö arvatav valmimisaeg on 19. sajandi teisel poolel ja muuseumisse antud 1913. aastal Palupera vallas, Kure talus. Vöö on 4,5 cm lai ja 306 cm pikk. Vöö on kootud vööteljel ja värvid on valitud originaalilähedased. Materjaliks Hea vöölõng 6/2 ja kolmekordne linane lõng.

Juhendaja: Eva-Liisa Kriis
Foto: Sandra Urvak

TÜLLTANU

Pulmas pandi pruudile pähe tanu ja peale seda oli abielunaisel peakate kohustuslik. Vanarahvas on öelnud: „Meest arvatakse mütsist, naist tanust.”

Otepää tülltanu on valmistatud museaali ERM A 529:34 eeskujul. Materjaliks puuvillane
väiksema auguline tüll ja kaunistuseks on lisatud siidilint.

Juhendaja: Gitta Truus
Foto: Paul Poderart